Esialgne varulehekülg

Esialgne varulehekülg
Artiklite varuleht 22.02.2003-01.03.2003
Ministeerium läks Kuivastu-Virtsu jäätrassist rääkides hämamise teed
Majandus ja- kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet puiklevad riigi rahastatavaid jääteid käsitlevate õigusaktide rakendamisel, laskudes vaidlusi tekitanud Kuivastu-Virtsu jäätee asukoha suhtes suisa hämamiseni.

Maanteeametilt neljapäeval tasulise tee rajamise loa saanud ASi Level juhataja Toomas Matt ütles eile Meie Maale, et jäätrass peaks olema ametlikult avatud täna hommikust. Tee mõlemas otsas on ööpäevane valve, ülesõidu eest küsitakse 50 krooni. "Meilegi oli üllatuseks, et kulud nii suured tulid," kommenteeris Matt. Ta väitis, et ots-otsaga väljatulemiseks peab trassi ületama vähemalt 280 autot ööpäevas.

Eiravad tasulist teed

Jäätee juba omal riisikol kasutusele võtnud saarlased on selle tasuliseks muutmisest nördinud. "Jõuan küll selle raha maksta, kuid miks ikkagi saarlasi, kellel raha niigi napib, niimoodi kooritakse," rääkis ettevõtja, kes on viimase nädala jooksul üle Suure väina jääkooriku sõitnud neljal korral. Ta lisas, et oleks nõus ülesõidu eest maksma pigem kohalikule teedevalitsusele kui eraettevõttele.

Mis kuludest operaator räägib, pahandas teine ettevõtja. "Tee on puhas ja sile, parem kui Kuressaare tänavad, vaja on ainult korralikke naelkumme, et mitte külglibisemisse sattuda," rääkis ta.

Trassikasutaja hinnangul on praeguse kasutatava tee tasuliseks tegemise tulemus see, et kõrvale sõidetakse lihtsalt sisse uus trass ja minnakse ikkagi tasuta üle. "Väin on suur ja lai, igale poole tõkkepuud ikka ette ei pane," ütles ta.

Toomas Matt tunnistas, et uute ülesõiduradade vastu firmal rohtu ei ole. "Inimene võib käia, kus tahab, aga omal vastutusel. Jääteel vastutame meie, kontrollime trassi iga päev, ehitame pragudele sillad, nädalas paar korda mõõdame jääd," selgitas Matt.

Maavalitsus protestib

Juba nädala alguses minister Liina Tõnissonilt jäätee asjus selgitust nõudnud Saare maavalitsus protsestis eile tasu võtmise jäätrassil, kuna see pole kooskõlas Teeseaduse ega teede- ja sideministri 2000. aasta aprilli vastava määrusega.

"See on ülekohtune saarlaste ja Saaremaa külaliste suhtes, sest ülejäänud sel talvel avatud jääteed on tasuta kasutamiseks kõigile," märgib maavanem Jüri Saar protestikirjas.

Saare sõnul ei oma tähtsust, kas operaator on Level või teedevalitsus, riik peab seaduse järgi töö kinni maksma. "Ministeeriumi praeguse loogika järgi võiks ju mõni teedel lund lükkav firma samuti hakata autodelt raha küsima," osutas Saar.

Maavanema hinnangul riigil eelarves raha on, kuid puudub ülevaade, kui palju seda kulutatud on. "Meie andmeil tehti Hiiumaa ja mandri vahele juba teine jäätee, see näitab, et raha liigub," sõnas ta. "Kui seitse aastat pole jääteid tehtud, siis ühel aastal peaks selleks summad leidma."

Ministeerium jonnib

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kuldar Väärsi tunnistas uudisteagentuurile BNS, et 2000. aasta aprillist kehtib tõepoolest määrus, mis nõuab, et Virtsu-Kuivastu jäätee peab olema riigi omanduses, kuid olemasoleva jäätee kohta see ei kehtivat.

"Jäätee algab küll Virtsust, kuid see ei lõpe mitte Kuivastus, vaid Kuivastu ja Võlla vahepeal. Õigem oleks teed nimetada Virtsu-Muhumaa jääteeks," vahendas Väärsi ministri ja maanteeameti seisukohta.

"Tegemist on lauslollusega," hindas maavanem Saar. "Olen kolm korda üle Hiiumaa mandrile käinud ja Hiiumaa-poolne jäätrassi ots ei ulatu ka mitte Heltermaa külla, vaid Sarve külla - miks siis seal see probleemiks ei ole?" küsis maavanem.

Toomas Matt kinnitas Meie Maale, et trass algab Kuivastu sadama kõrvalt ja läheb mandrile sealt, kus ta juba sisse sõidetud on, Virtsu sadama lähistel.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels ütles jäätee ümber puhkenud vaidluste kohta, et tegemist ei ole riigi haldussuutmatusega, vaid põhimõttega, mille järgi riik ei saa doteerida kaht eluvaldkonda, kui üks neist, praamiühendus, toimib normaalselt.

"Kui maanteeamet finantseeriks ka Kuivastu-Virtsu jäätrassi hooldust, tuleks teistele saartele viivad jääteed ja kus praamiliiklus ei kulge ajagraafikute kohaselt, raha lõppemise tõttu sulgeda vähemalt 2–3 nädalat varem," väitis ta Meie Maale.

Jüri Saar aga küsis vastu, kas riiklike jääteede nimekirja mittekuuluvat Kihnu trassi rahastab vallavalitsus. Kui seda teeb riik, siis tuleb leida vahendid ka Kuivastu-Virtsu jäätee jaoks, lisas ta.

Kes praamiga sõita ei soovi ja jäätee kasutamise eest maksta ei taha, võib minna mandrilt Saaremaale mööda tasuta jääteed Hiiumaa kaudu. Selleks tuleb teha ainult 16-kilomeetrine ring, soovitab majandus- ja kommunikatsiooniminister, keskerakondlane Liina Tõnisson.

Mehis Tulk, Meie Maa, 22. veebruar 2003

Mandri jäätee peab märtsi keskpaigani vastu
Teedemehed prognoosivad jääteed kuni märtsi keskpaigani. OÜ Hiiu Teed teemeister Raivo Kibuspuu sõnul on ilm veebruaris stabiilne. Kibuspuu andmetel suleti 7 aastat tagasi Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee 15. märtsil. Teemeistri teatel sündis sel nädalavahetusel ka uus autode ülesõidu rekord: laupäeval ületas Väinamerd 968 autot, neist 623 Hiiumaa ja 345 mandri poolt. Kokku on 18 päeva jooksul jääteed kasutatud 10013 korral 24322 inimese poolt. Peamiseks probleemiks on Kibuspuu sõnul prahi loomimine jääle. Eriti ohtlik on teemeistri teada klaastaara, mis võib autokumme lõhkuda. Samuti ei hoia juhid piisavat pikivahet. Kibuspuu teada on lubatust raskemate autode jäälesõit kontolli all.
Liina Siniveer Hiiu Leht 25-02-2003

Tasuline jäätee kütab jätkuvalt kirgi

Keskerakondlaste hinnangul Virtsu-Kuivastu vahelise jäätrassi teema valimisvõitluse vankri ette rakendanud rahvaliitlasest maavanem Jüri Saar saatis eile õiguskantslerile palve uurida tasulise eratee rajamiseks loa andnud maanteeameti tegevuse seaduslikkust. Maavanem Saare allkirja kandev maavalitsuse kirjas õiguskantsler Allar Jõksile nenditakse, et laupäeval avati üldiseks liikluseks tasuline jäätee Kuivastu ja Virtsu vahel. Tee kasutamise 50-kroonise tasu kehtestas AS Level, kui tee omanik. Saar osutab, et maavalitsusele teadaolevalt on tasulise tee rajamiseks loa andnud Maanteeamet 18. veebruaril ehitusloa väljastamisega ning tee kasutusloa väljastas Saare Teedevalitsus 20. veebruaril. "Esitatud dokumentidest nähtub, et jäätee Virtsu ja Muhumaa (Kuivastu) vahel on rajatud erateena," nendib maavanem. Seejärel viitab ta, et taliteede rajamist ja kasutamist reguleerivad teeseaduse paragrahv 8 ning teede- ja sideministri määruse "Talitee rajamise, seisundi ja kasutamise nõuded" 5. paragrahv, mis ei näe ette ette riigile kuuluva jäätee rajamist tasulise erateena. Sama määruse 2. paragrahvi kohaselt korraldavad üldiseks liiklemiseks ettenähtud riigi taliteede rajamist ja hooldamist maanteeameti teedevalitsused. Teised määruse § 5 nimetatud teed (Rohuküla–Heltermaa, Rohuküla–Sviby ja Soela–Sõru) on rajatud seni riigi jääteedena üldiseks liiklemiseks ja tasu neil liiklemise eest ei võeta. Sellest tulenevalt palub maavanem õiguskantsleri hinnangut maanteeameti tegevusele, millega anti luba rajada Virtsu–Kuivastu jäätee erateena. Samuti palutakse Jõksilt selgitust, kas talitee rajamine tasulise erateena on kooskõlas Teeseadusega ja selle alusel välja antud talitee rajamise, seisundi ja kasutamise nõuetega. Eelmisel reedel saatis maavanem Saar majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissonile (Keskerakond) Kuivastu-Virtsu jäätee tasuliseks muutmise suhtes protestikirja, millele eilseks ei olnud maavalitsuse vastust laekunud. Toonase kirja lõpetas Saar teemale poliitilise värvingu andnud sõnadega: "Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister, lugupeetud riigikogu saadikukandidaadid. Et meie Teiega võidame kõik, on kena valimiseelne lubadus, aga kahjuks on siis jäätee juba sulanud…" Meie Maale antud intervjuus lisas Saar: "Valimiste eel räägivad kõik Saaremaa toetamisest, praegune ministri otsus on samuti poliitiline. Kummaline, et tema erakonna saadikukandidaadid ei ole asja veel korda ajanud." Esmaspäeval pöördus Meie Maa üheksa Lääne-Eestist parlamenti pürgiva Keskerakonna saadikukandidaadi poole, pakkudes neile võimalust tasulise jääteega seoses puhkenud poliitilist sõnasõda kommenteerida. Eilse tööpäeva lõpuks oli vastused laekunud riigikogu liikmetelt Anti Liivile ja Laine Tarviselt. Tänase Meie Maa arvamusleheküljel maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse samateemalise artikliga kõrvuti seisvas Liivi sõnavõtus nendib riigikogu liige, et tema erakonnakaaslase Liina Tõnissoni juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Kuivastu-Virtsu taliteega "raksatades puusse pannud". "Mis puutub Saare maavalitsusesse, siis tasuta talitee avamise ärakorraldamisel on maavanem olnud möödunud aastal kas purulaisk (ei prõmminud kõrgeima kohaliku ametnikuna õigeaegselt ja visalt vajalikele ustele) või teinud küsimusest ettekavatsetult valimis-propaganda triki, millel pika-ajaliset maavanema kohalt hoopis ära riigikogusse ratsutada," kirjutab Anti Liiv. Meie Maa küsimustele vastab riigikogu liige Laine Tarvis Teie erakonnakaaslase Liina Tõnissoni juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustas mitte rahastada riigieelarvest Kuivastu-Virtsu jäätrassi käigushoidmist. Saare maavalitsus leiab, et riigile kuuluvate taliteede kasutamise eest tasu võtmine ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Meie Maa palub teie kommentaari ministeeriumi otsusele ja maavalitsuse hinnangule. Vastavalt teede- ja sideministri määrusele nr. 21 11.04.2000 on Virtsu-Kuivastu jäätee riigi jäätee. Üldiseks liiklemiseks ettenähtud riigi taliteede rajamist ja hooldamist korraldavad Maanteeameti teedevalitsused. Eelmisel reedel tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et 2000. aasta aprillist kehtib määrus, mis nõuab, et Virtsu-Kuivastu jäätee peab olema riigi omanduses, kuid olemasoleva jäätee kohta see ei kehtivat. "Jäätee algab küll Virtsust, kuid see ei lõpe mitte Kuivastus, vaid Kuivastu ja Võlla vahepeal. Õigem oleks teed nimetada Virtsu-Muhumaa jääteeks," leiab ministeerium. Mõned päevad tagasi sõitsin ka ise Virtsu-Kuivastu jääteel ja jäätee Kuivastu-poolne ots oli kohas, mis Muhu vallavalitsusest saadud informatsiooni kohaselt kannab Kuivastu küla nime. Järelikult on tegemist Virtsu-Kuivastu jääteega. Rohuküla-Heltermaa jäätrassi Hiiumaa-poolne ots ei ulatu Heltermaale, vaid Sarve külla – seda teavad kõik selle trassi kasutajad. Seega tekib küsimus, miks ministeerium hämab Kuivastu-Virtsu jäätrassist rääkides? Rohuküla-Heltermaa jäätrassi Hiiumaa-poolne ots ulatub tõesti Heltermaast kaugemale. Miks ministeerium üht või teist moodi arvab, sellele küsimusele peavad ministeeriumi esindajad ise vastama. Kuidas kommenteerite seda, et riigieelarvest rahastatakse Kihnu jäätrassi, mis ei kuulu teede- ja sideministri 11. 04. 2000.a. määruse nr. 21 kohaselt riigi jääteede nimistusse? Kihnu ja mandri vaheliseks liikluseks ei ole praegu ilmastikuolude tõttu muud ratsionaalset võimalust kui jäätee. Vastavalt ühistranspordiseadusele riik toetab avalikku liinivedu mandri ja saarte , s.h. ka Kihnu ja mandri vahel. Kuna neil praamiliiklus võimalik ei ole, siis on loomulik riigi poolt toetada jääteed. Lennuliiklust nad võiksid kasutada, kuid see on kallim ja lennuk käib kindlatel kellaaegadel, sõitjaid lennukil iga kord ei pruugigi olla, jääle võib igaüks sõita, millal tahab. Kuidas läheb ministeeriumi otsus, mis ei võimalda saarlastel Kuivastu-Virtsu jäätrassi tasuta ületada, kokku Keskerakonna valimisloosunguga "Meiega võidavad kõik"? Keskerakond ei ole jääteede küsimuses kellelegi juhiseid andnud. Keskerakonna valimisplatvormis taotletakse Eesti ühtlast regionaalarengut ja regioonide omapära arvestamist. Ma ei pea õigeks rakendada jäätee ja silla küsimused valimisvankri ette. Ka ei saa ma aru, miks kandideeriv maavanem jäätee probleemi seni veel lahendada suutnud ei ole. Mida olete ette võtnud, et saarlastele osaks saanud ebaõiglane olukord seoses tasulise jäätrassiga lõpeks? Saatsin majandus- ja kommunikatsiooniministrile kirja ettepanekuga leida riigi poolt rahalised vahendid Virtsu-Kuivastu jäätee käigusoleku tagamiseks. Kuna Virtsu-Kuivastu liinil maantee pikenduse põhimõttel praamiliiklus veel ei toimu ja jäätee käigus hoidmiseks on rahalisi vahendeid palju vähem vaja kui maanteepikenduse jaoks, siis on vaja , et valitsus selle raha leiaks. Kolme päevaga ületas Suure väina jääd üle 1600 auto Maanteeameti andmetel ületas laupäeval, pühapäeval ning esmaspäeval 50-kroonist tasu makstes Kuivastu-Virtsu vahelist jääteed 1672 sõidukit. Seega kasseeris AS Level Suurt väina ületanud autoomanikelt kolme päevaga 83 600 krooni. Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmus nendib, et tasu maksmisest pääsemiseks Hiiumaa kaudu mandrile sõitunud inimeste suhtarvu näitab Soela väina ületanud autode arv: laupäeval 355, pühapäeval 385 ja esmaspäeval 245. "Tavaline autode arv Hiiumaa ja Saaremaa vahel on 150 kuni 200 autot ööpäevas. Nii et saarlased kasutavad ka seda võimalust," kirjutab Sõrmus tänases Meie Maas. Lisaks raha maksnud juhtidele ületas Suurt väina ka inimesi, kes keeldusid selle eest tasumast. Näiteks kirjeldas Antti-nimeline saarlane internetiportaalis saarlane.ee oma kogemust järgmiselt: "Virtsu pool koju tulles putka püsti, mehed väljas ja 50 krooni küsima. Keeldusin maksmast, seepeale lubati politseisse helistada, ulatasin viisakalt visiitkaardi, kirjutasin sinna ka auto numbri ja nii sõitsingi üle." Kuivastus politseid ees ei olnud. "Ärge makske, mida rohkem meid on, seda suurem on tõenäosus, et need kollased putkad sealt minema veetakse. Ärge jätke jonni, saarlased," kirjutas Antti. Kuressaare elanikul Jaanil tuli laupäeval ka politseiga tegemist teha, sest ta ei soovinud Kuivastus jäätrassile mineku eest maksta ning nõudis jääteed valvanud turvameestelt selgitust, mis alusel tasu võetakse. Politsei tuli küll turvameeste kutselt kohale, kuid soovitas vaid raha tagasinõudmiseks halduskohtusse pöörduda. "Politseil ei ole mingit õigust survet avaldada, et jääteele piletit osta, seal saadi kohapeal omavahel kokkuleppele," ütles Saare politsei esindaja. AS-i Level juhataja Toomas Matt on varem öelnud, et Level tuleb ots-otsaga välja, kui Kuivastu-Virtsu jäätrassi ületab ööpäevas vähemalt 280 autot, kes maksavad üheksakilomeetrise veelahkme ületamise eest kokku vähemalt 14 000 krooni. Riigieelarvest rahastatava 25 kilomeetrise Rohuküla–Heltermaa jäätrassi ühe päeva kulu on maanteeameti andmetel 7600 krooni, milles sisaldub ka käibemaks. 12-kilomeetrine Rohuküla–Sviby jäätrass nõuab päevas riigi rahakotist 4000 krooni ning 10 kilomeetri pikkuse Tärkma-Soela trassi korrashoiuks kulub päevas 4600 krooni. "Eeltoodud on puhtalt hoiukulud, nende sees pole ei ettevalmistust, avamist ega sulgemist ning ettenägematutest olukordadest tingitud kulusid. "Virtsu-Kuivastu kulud osutuksid kindlasti suuremaks suurema liikluse tõttu," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kuldar Väärsi. Minister Liina Tõnissoni kommentaar "Virtsu ja Muhu vaheline jäätee kulgeb paralleelselt Virtsu-Kuivastu praamlaevaliiklusega, mis on toiminud sel talvel ilma suuremate tõrgeteta. Teised saarte ja mandri vahelised jääteed on kohtades, kus praamiliiklus on tõsiselt häiritud või puudub üldse. Kuivõrd Virtsu ja Muhu vaheline jäätee pole mitte ainus võimalus ühenduseks mandriga ning samuti arvestades seda, et üks riigieelarvest doteeritav ühendus, praam, on juba sellel liinil olemas, on arukas teha jäätee tasulisena vastavalt hoolduskuludele, mis ei tohiks kaasa tuua liigselt kõrget hinda ühe auto kohta. Vastasel korral kasutatakse Virtsu-Muhu jäätee hooldamiseks ära raha, mis on mõeldud jääteede hoolduseks kohtades, kus see on ainsaks hästi toimivaks ühendusteeks. Lisaks sellele on saarlastel võimalik kasutada tasuta jääteed läbi Hiiumaa (teekond pikeneb üksnes 16 kilomeetrit)."
ANDRES SEPP Meie Maa 26-02-2003

Jääteele peaks raha jätkuma
Jääteede praeguse rahajaotuse jätkumise korral peaks trasside käigushoiuks raha jätkuma. Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on küll tegemist piiratud summaga, kuid raha lõppemist pole hetkel karta: "Kui teha nii, et Muhumaa ja mandri vaheline ülesõit oleks tasuta, saaks raha otsa märtsi teisel nädalal." Korralduse tasuta jäätee tegemiseks peab Sõrmuse teatel andma minister, kuid hetkel ollakse teist meelt. Saaremaa trassi on tee haldaja AS Level töötaja sõnul esimese kolme päevaga ületatud 1670 korral. Hiiumaa ja mandri vahelist trassi kasutas samas ajavahemikus 2561 autot. Teemeister Jüri Kurgpõld: "Kõrvalt palju sõitjaid ei ole, 1-2 meest päevas trügib läbi." Teemeistri sõnul tegi kalkulatsiooni AS Level juhataja Toomas Matt, kes arvestas aega ja oletatavat ülesõitude arvu. Kurgpõllu teada venitab hinna kõrgeks Teedevalitsuse tehnika rentimine. Hiiumaa teemeister Raivo Kibuspuu tasulist teed heaks ei kiida: "Selle peaks tagama riik." Muhu ja mandri vaheline 9-kilomeetrine trass avati 22. veebruaril. Ülesõit maksab 50 krooni. Teedemeeste sõnul on väikseim jää paksus 39 cm ja keskmine paksus 40-50 cm. Keskerakonna Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal kandideerivad poliitikud otsustasid eraldada 15 000 krooni jäätee hooldamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks, eraldades raha oma valimiskampaania arvelt.
Liina Siniveer Hiiu Leht 27-02-2003

Keskerakonna toetus avas tasuta jäätee
Täna hommikust alates on avatud Kuivastu ja Virtsu vaheline tasuta jäätee, mis sai võimalikuks tänu Keskerakonna Saaremaal, Läänemaal ja Hiiumaal kandideerivate poliitikute toetusele oma valimiskampaania arvelt. Keskerakonna 5. valimisringkonna esikandidaadi Ain Seppiku teatel jõuti eile õhtuks teed haldava ettevõttega kokkuleppele, et täna hommikust alates on jääteed mööda mandri ja Saaremaa vahel sõit tasuta. "Tasuta jäätee sai võimalikuks tänu Keskerakonna kandidaatidele, kes eraldasid valimiskampaania eelarvest 15 000 krooni jäätee hooldusega seotud kulutuste katteks. Vähem plakateid, tasuta jäätee - mis Sa hing veel ihkad", rõõmustas Seppik. Tema hinnagul vajaks Keskerakonna initsiatiiv laiapõhjalisemat toetust, et hoida jääteed lahti nii pikalt kui võimalik. "Meie toetusest piisab kolmeks-neljaks päevaks, oluline oleks aga jääteed hoida käigus vähemalt paar nädalat kuni sulani", ütles ta. Keskerakond pöördus kolmapäeval tehtud üleskutses teiste erakondade ja Saaremaa ettevõtjate poole aidata jäätee tausta käigushoidmisele kaasa. "Ettevõtjatelt on saabunud ka esimesed laekumised, kuid teised erakonna pole veel "jõudnud" ideega kaasa tulla. Tõenäoliselt osad neist ka ei tule, sest pole ju enam probleemi (tasuline jäätee), mida saaks valjuhäälselt lahendada", ütles Seppik
Saarlane.ee 28-02-2003

Jäätee on tasuta vähemalt teisipäevani
Saaremaa ettevõtjate annetatud rahaga hoiab AS Level Kuivastu-Virtsu jääteed tasuta avatuna vähemalt eeloleva nädala esmaspäeva õhtuni.

Leveli juhataja Toomas Matt märkis, et ilm on jäätrassi käigushoidmist seni soosinud ja väga suuri kulutusi pole teha tulnud. Päevas on trassi ületanud keskmiselt 300 sõidukit. Teisipäevast lubas soojemat ilma ja tugevamat tuult, eks siis tulevad ka suuremad kulud peale, sõnas Matt.

Tasuta sõit pärast esmaspäeva sõltub Leveli juhi sõnul kohalike firmade toetusest ja heast tahtest. Kui asjaga kaasa tullakse, siis ehk saame trassi sulamiseni läbi, märkis ta.

Keskerakond levitas eile teadet, et tasuta jäätee sai võimalikuks tänu Keskerakonna kandidaatidele, kes eraldasid valimiskampaania eelarvest 15 000 krooni jäätee hooldusega seotud kulutuste katteks. "Meie toetusest piisab kolmeks-neljaks päevaks, oluline oleks aga jääteed hoida käigus vähemalt paar nädalat kuni sulani", ütles saadikukandidaat Ain Seppik.

Mati sõnul pole Level jäätee tarbeks Keskerakonnalt raha saanud.
"See on olnud Saaremaa ettevõtete oma initsiatiiv, ühegi erakonnaga meil sel teemal mingeid kokkupuuteid pole olnud," kinnitas ta. Samas ei soostunud Matt jäätrassi heaks raha annetanud ettevõtete arvu ega nimesid avaldama, viidates viimastega sõlmitud kokkuleppele.
Mehis Tulk Meie Maa 01-03-2003

Hiiumaa koolipoiss suusatab mandrilt koju
Selle asemel, et praamiga koju loksuda, paneb Hiiumaa poiss Siim Persidski hea ilmaga hoopis suusad alla ja kihutab poole kiiremini, ligi tunniga mööda jääteed Rohukülast Heltermaale, kirjutab SL Õhtuleht.

Noorte suusakoondise 15-aastane liige Siim Persidski käib Tallinnas koolis, sest Hiiumaal pole treenimisvõimalust.

Nädalavahetusel kodus käies on ta juba kaks korda Hiiumaa ja mandri vahelise väina suuskadel ületanud.

Teisel jääretkel kulus Siimul mandrilt Hiiumaale jõudmiseks kõigest tund ja 10 minutit.
Postimees 01-03-2003

Tagasi 2002/03 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele