Hiiumaa (jää)teemeister Raivo Kibuspuu ETV ekraanil
Tänavutalvise Heltermaa – Rohuküla jäätee rajamisega meedias
ülipopulaarseks saanud Hiiumaa teemeister Raivo Kibuspuu
äratas ETV saatetegijate huvi teemeistri ameti vastu.
Reede õhtul filmis ETV võttegrupp eesotsas saatejuht
Mati Talvikuga Kibuspuu Alato kodus kaadreid jaanuaris alanud telesaate Ametilood jaoks.
Talvik vestles ka Raivo abikaasa Annika ning poegade
Siimu ja Kaspariga, kes isal jäätee rajamisel ja
hooldamisel kõvasti abiks olnud.
Laupäeval käis võttegrupp koos Kibuspuude meesperega
jäätrassil, filmis OÜ Hiiu Teed kontorit, soola-liiva
puistamist Hiiumaa maanteedel ja ajas juttu
autojuht Ilmar Tüüriga.
Valminud saadet saab näha Eesti
televisioonis 18. aprilli paiku.
ETV uus saatesari "Ametilood" alustas 23. jaanuarist.
Sari tutvustab elualasid, millest tavaliselt juttu ei
tehta ning kummutab nendega seotud eelarvamusi ja
stampseisukohti ning hoolitseb ka selle eest, et noored
inimesed saaksid piisavalt infot langetamaks õiget
elukutsevalikut. Saate idee autor on Tiia Randmaa,
toimetaja Piret Suurväli ning rezhissöör Eva Katariina Taimre.
Harda Roosna Hiiu Leht 04-03-2003
Jää lõhkus Regula vindi
Parvlaev St Ola lõhub Kuivastu-Virtsu mitteametliku jäätrassi
Laupäeval sõidukõlbmatuks muutunud parvlaeva Regula asemel paneb Saaremaa Laevakompanii Koguva kõrvale Kuivastu-Virtsu liini teenindama St Ola, mis Fääri saartelt naastes sõidab läbi Kuivastu ja Virtsu vahele tekkinud mitteametliku jäätee.
"Jumal tänatud, et ta [St Ola] tagasi jõuab," tõdes Saaremaa Laevakompanii infojuht Anne Saar. Firma sõidetavaimat liini Kuivastu ja Virtsu vahel teenindab juba kolmandat päeva vaid väike parvlaev Koguva, mis oleks reisijate ning sõidukite vedamisega juba ammu jänni jäänud, kui poleks jäätrassi.
Regula jäi liinilt maha laupäeva õhtul, kui Virtsu all jäälasu parvlaeva ühe vindi küljest rebis ning ligi 80 sentimeetri pikkune metallkobakas merepõhja vajus.
"Regula probleem on selles, et laev sõidab sadamasse, tömp ahter ees. Sellepärast kogub alus nagu buldooser enda ette suuri jääkamakaid," väitis SL Õhtulehele tundmatuks jääda soovinud sadamatöötaja.
Ehkki uus sõukruvi laba on Regulal olemas, peab selle paigaldamiseks aluse Balti laevaremonditehasesse dokki viima. Kuidas seda täpselt korraldada, ei osanud laevakompanii tegejuht Tõnis Rihvk eile pärastlõunal veel Meie Maale öelda.
Ilmselt veetakse Regula Tallinna puksiiri otsas, kuid teadmata on, kas sellega saab hakkama mõni firma enda alus või peab selleks laeva rentima. Selle variandi muudavad väga keerukaks ülirasked jääolud, mille tõttu näiteks Fääri saartelt naasev St Ola suudab sõita vaid umbes kaks sõlme tunnis (ca 3,7 km/h) tavapärase 15 asemel.
Lõhub tasuta jäätrassi
"Ei mäleta küll sellist olukorda," kinnitas Rihvk laevakompanii ees seisvate probleemide keerukust.
St Ola naaseb Kuivastu-Virtsu liinile Riia lahe kaudu, jättes puutumata ametlikud jäätrassid. Ainsana aetakse puruks Kuivastu-Virtsu lõunapoolne mitteametlik jäätrass, mille rajasid trassi ületamise tasu maksmisest pääseda soovinud sõidukijuhid.
Laevakompanii interneti koduleheküljele riputati eile pressiteade, milles Saare teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo kutsus üles Kuivastu-Virtsu lõunapoolset jäätrassi kasutamist viivitamatult lõpetama, kuna see muutub eluohtlikuks.
"Ebaseaduslikku jääteed kiputakse kasutama just pimeduse saabumisel, kui ametlik jäätee suletakse. Inimestel palutakse tänasest seda teed mitte enam kasutada, kuna praami läbisõidukanal on pimedas eriti ohtlik," teatas Saare teedevalitsus.
Et kellegi elu ohtu ei satuks, lubas teedevalitsus koostöös AS-iga Level mitteametliku jäätrassi kinni lükata ning paigaldada vastavad hoiatustahvlid.
Laupäeval salapäraste sponsorite toel mõneks päevaks tasuta teeks muutunud Kuivastu-Virtsu trassi saab ilma rahata ületada kindlasti veel täna kella 11. "Mis edasi saab, selgub pärast seda," ütles AS-i Level juhataja Toomas Matt.
Keskerakonna paiskas eelmisel nädalal välja teate, et erakonna Lääne-Eesti saadikukandiadaadid eraldasid jäätee rahastamiseks 15 000 krooni. "Püsiühendus mandri ja Saaremaa vahel on saarlaste otsustada. Keskerakond toetab saarlaste otsus. Tasuta jäätee juba tegime. Kui on vaja, teeme ka silla," reklaamis Keskerakonna kandidaat Ain Seppik end laupäevases Meie Maas.
Toomas Matt kinnitas eile Meie Maale, et tema juhitaval firmal pole Keskerakonnaga sel teemal olnud isegi mingeid läbirääkimisi. "Keskerakond pole meile sentigi raha pakkunud," kinnitas Matt.
Kuna Levelil oli jäätrassi hooldust rahastanud ettevõtjatega kokku lepitud, et toetajad jäävad anonüümseks, keeldus Toomas Matt eile kommenteerimast Meie Maa küsimust, kas rahastajaks võis olla mõni Keskerakonnaga seotud ettevõtja.
Jäätrassid vähendasid laevakompanii teenistust
Saaremaa Laevakompanii teenindas veebruaris kõikidel liinidel kokku 38 020 reisijat ja 14 850 sõidukit, mida on 16 185 reisija ja 6635 sõiduki võrra vähem kui möödunud aastal.
Kuivastu-Virtsu liinil veeti 33 529 reisijat ja 13 008 sõidukit, mida on 6632 reisija ja 3321 sõiduki võrra vähem kui möödunud aastal samal ajal. Rohuküla-Heltermaa liinil teenindati 4434 reisijat ja 1813 sõidukit, eelmisel aastal oli reisijaid sellel liinil 13 037 ning sõidukeid 4937. Rohuküla-Sviby liinil teenindati 57 reisijat ning 29 sõidukit võrreldes möödunud aasta 1007 reisija ning 219 sõidukiga.
Laevakompanii tegevjuhi Tõnis Rihvki sõnul on kõikide liinide tulemusi oluliselt mõjutanud liinidega paralleelsed jääteed. "Rasked jääolud on takistanud praamiliiklust ning kahjustanud aluseid, seega on jääteed heaks alternatiiviks, et inimesed hoolimata sellest normaalselt liigelda saavad," ütles Rihvk.
Andres Sepp Meie Maa 04-03-2003
Koguva ainsana liinil
Parvlaev Regula jääkahjustuse tõttu ainukese parvlaevana Kuivastu-Virtsu liinile teenindama jäänud parvlaev Koguva töötab maksimumkoormusega.
Saaremaa Laevakompanii infojuhi Anne Saare teatel ei kehti selle tõttu ka liini tavaline praamide sõidugraafik. "Praam sõidab nii kiiresti ja palju ülesõite kui suudab, teeme nii palju reise kui vaja, kedagi maha ei jäeta," kinnitas Saar.
Ta lisas, et suureks abiks on jäätee, mida päeval kasutavad enamus sõiduautosid. Praamiga sõidavad üle vaid veokid ja bussid.
Pühapäeval kahjustas jää Regula sõukruvi sedavõrd tõsiselt, et parvlaeva peab suunduma remonti. Kuivastu-Virtsu liinile oodatakse Fääri saartelt saabuvat suure mahutavusega parvlaeva St. Ola, mis jäi aga 40 miili kaugusel Kuivastust jäävangi ja vajab nüüd jäälõhkuja abi.
MM Meie Maa 05-03-2003
Ametlikku jääteed on ületanud 16 400 autot
Hiiumaa ja mandri vahelist jääteed on 7. veebruarist 9. märtsini ületanud 38 953 inimest 16 407 autoga. Täpset arvestust enne jäätee ametlikku avamist ei peetud, kuid eelnenud kuu jooksul ületas jäätrassi tuhatkond autot.
Rekordilisel 22. veebruaril ületas trassi 968 autot ja 2521 inimest. 2/3 neist tuli Hiiumaale, kolmandik läks mandrile.
Märtsis on jääteel liiklus olnud 300–750 autot päevas.
744 autot oli jäätrassil sel pühapäeval. Ilm oli sajune ning tuisus oli nähtavus umbes sada meetrit. "Polnud viga, tulime toime," ütles teemeister Raivo Kibuspuu. Jäätrassil oli pidevalt kaks traktorit, kes teed tuisulumest puhastasid. Traktoritele lisaks oli jääl pidevalt valves teedemeeste maastur, mis aitas hättajäänuid.
Saaremaa jääteed on Kibuspuu andmeil ületanud 5388 autot 12 896 reisijaga.
"Loodan, et jäätee peab veel paar nädalat vastu," ütles Kibuspuu eile pärastlõunal. "Võib–olla lõpetab jäätee hoopis raha ära," viitas teemeister võimalusele, et riigilt enam jäätee korrashoiuks raha ei saa. "Kui asi muutub liiklejaile ohtlikuks, lõpetame ära."
Teisipäeval oli kolm jääteed suletud
Maanteeinfokeskus teatas BNS-ile, et jääl oleva vee tõttu on teisipäeval suletud jääteed mandri ja Hiiumaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri ja Saaremaa vahel. Veekihi paksus on kohati kuni 30 sentimeetrit.
Küll on avatud jääteed mandri ja Vormsi, mandri ja Kihnu ning Haapsalu ja Noarootsi vahel.
Liina Siniveer, Urmas Lauri Hiiu Leht 11-03-2003
Täna (reedel) võidakse jäätee taas avada
Täna lõuna paiku võidakse mandri jäätee taas avada, kinnitas jäätee meister Raivo Kibuspuu eile pärastlõunal Hiiu Lehele. Saaremaa jäätee oli avatud juba eile.
"Kui peab külma ning kui me trassi ümbertõstmisega valmis jõuame, siis saame homme lõunast taas trassi ametlikult avada," rääkis Raivo Kibuspuu Rukkirahu madalal jäätrassi uude kohta märkides.
Neljapäevaöine tuul trassile õnneks suurt viga ei teinud. Merevee tase alanes ning võimaldas sulaveel pragude kaudu ära voolata. "Heinlaiu lähedusse on jääle tekkinud nn järved, neist vedasime trassi mööda," rääkis Kibuspuu. Teemeister nihutabki trassi suures osas viimati sõidetust põhjapoole.
Õnneks pole jäässe pragusid juurde tekkinud, sillaehitamist Kibuspuu sõnul seega palju ei ole.
Kolmapäeval, kui jäätee sulavee tõttu suletud oli, lubati trassile vaid diiselmaastureid. Kokku ületas jääteed tol päeval u 70 autot. "Täna on juba mõned autod trassil," teatas Kibuspuu, minnes ise üht hättajäänut välja aitama.
Saaremaa jäätee oli juba eile avatud. "Märke enam pole, kuid kadakatega on trass korralikult tähistatud," kinnitas jääteemeister Heiti Kuik. "Sõita tuleks praegu ettevaatlikult, trass on jumala kiilas. Ning lumevaaludesse sõita ei maksa, seal all võib olla vesi. Muidu on trass korralik, kinnitas Kuik, kes oli just Saaremaalt Hiiumaale sõitmas.
Enne kui jääteed pidi sõitma minna, oleks kasulik trassi valvelt küsida teeolude kohta. Mandri jäätrassi valvur, info tel 052 47 584, Saaremaa jäätee valvur, info tel 051 01 739.
Urmas Lauri Hiiu Leht 13-03-2003
HIIU LEHE JUHTKIRI: Ilmataat kiusab valitsust
Teisipäeval tundus, et ilmataat on valitsuse poolt. Nimelt ütles (jää)teemeister Raivo Kibuspuu esmaspäeval Hiiu Lehele, et jääteed saab avatuna hoida veel vaid paar nädalat, sest siis lõppevat riigi rahakotis jääteede tarvis mõeldud raha. Kuigi riik pole teedemeestele kaugeltki maksnud kogu tehtud tööde eest, loodavad teedemehed selle siiski kätte saada.
Teisipäeval keeras ilm sulale ning tundus, et jääteedega on tänavuseks asi ühel pool. Aga kus sa sellega! Eile sai jääd mööda juba Saaremaale ja kui ilmataat sõna peab ning külma hoiab, siis saab nädalavahetuse mandri–reisi ette võtta jääteed pidi.
Mõni aeg tagasi, kui käis tõsine sõda saarlaste jäätee tasuliseks muutmise vastu, teatas teede– ja kommunikatsiooniminister, et mis teha, sellest ligi kahest miljonist kroonist, mis jääteede tarvis eelarves on, saarlastele ei piisa. Valimisvõitu vormistavad keskerakondlased suutsidki saarlastele prii sõidu tagada.
Minister ilmselt teadis, millest ta räägib ja seega tuleb uskuda, et igal aastal arvestatakse eelarvesse ligilähedaselt sama suur summa, mis on jääteede rajamiseks ja korrashoiuks mõeldud. Viimati saime jääteevabadust nautida aga seitse talve tagasi. Kuhu on vahepealsete aastate jäätee–raha uputatud? On ju ilmselge, et igal aastal pole jääteed. Kui tänavu oleks olnud sama pehme talv kui mullu, mida head selle raha eest oleks siis tehtud?
Riik peaks igal aastal raha jäätee fondi panema. Siis poleks sellist tralli, nagu tänavu. Et raha ei jätku ei jäämurdmiseks ega ka jäätee korrashoiuks. Jäälsõitmise eest raha küsima hakata oleks aga patt — olgu saareelanikel vahete–vahelgi tavalise inimese vabadust!
14. märts 2003 HL Hiiu Leht 13-03-2003
Teretuttavad Tartus
Kui näen kodusaar(t)e inimesi Tartus, siis tunnen, et kodu ju polegi nii hirmus kaugel
Viimasel ajal kangastub üha selgemini, et mul on kaks kodusaart: Muhu ja Hiiumaa. Ja kui Muhus üks naabrimees kangekaelselt Lepana rannas uue sadama tarbeks kellegi loata kive merre tassib, siis viskame lastega nalja, et varsti saame Hiiumaaga ka püsiühenduse. Praegu püsib ühendus veel tänu jääle. Ja õieti saime neljapäeval Tartu ülikooli raamatukogus toimunud Hiiumaa ja Saaremaa päeval näha nii saarlasi kui hiidlasi, kes olid selle pikaksveninud talve üle õnnelikud: meil on jäätee! See on haruldane võimalus saari vaatama sõita, ja saartelt väljas käia.
Kuidas saared üritavad uut elujõudu meelitada
Arutluskoosolekult jäidki silme ette kujundid, kuidas saared endale uut elujõudu üritavad meelitada: saarlased plaanivad süvasadamat ja silda (püsiühendust üle Muhu!), Hiiumaa aga ehitab maavanema sõnul infotehnoloogilist süvasadamat – et elada saarel ja töötada kus tahes.
Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo (pildil) küsis oma tervituses, kas keegi kujutaks Eestit ette sama lagedana kui Läti – ilma saarteta. Ja samas, kui tihti unustab mandrimees ära, et tervet Eestit ei annagi autoga niisama katta, osale Eestimaast jääb meri ette. Eks sama mõtte teist poolt oleme saartel elades ise tajunud: kas Eestil üldse ongi saari vaja? Vahest ujuks ära - Rootsi? Minus igatahes süvenes uus sümpaatia nii Tartu kui saarte vastu, nad mõistavad teineteist ka "tänu" sellele, et Tallinna võimumehed neist suurt ei hooli. Igatahes, kuigi üks noormees käitus rektori ja auditooriumi suhtes agressiivselt, et näe, ülikooli raamatukogu on nii räämas ja kole, kuidas te julgete, teil isegi pole sellist raamatuvalikut kui Tallinna rahvusraamatukogus, siis sai sellestki tartlaste, saarlaste ja hiidlaste kokkuhoidmistahe uut energiat läbi rektori heale ütlemisoskusele.
Ametnikel euromeelsus
Maavalitsuste ametnike sõnavõttudest koorus välja üsna selge euromeelsus, Viidumäe looduskaitseala asedirektor Tõnu Talvi näitas aga saarlase tegelikke kahtlusi oma tuleviku suhtes.
Hans Teiv Saare maavalitsusest muretses, et kuigi saarlased on üsna aktiivsed eurorahasid küsima, käivad paljud ikka endiselt mandril tööl. Teiv pidas oluliseks kiiret ühendust Tallinna kui suure majanduskeskusega, ent ei jätnud mainimata ka erijuhtumit: lennuühendust Ruhnuga. Kuigi praegu nähakse saartes eelkõige turismimajanduse tõmbenumbrit, ei tohiks siiski unustada, et palju inimesi vajab saart oma elukeskkonnana. Tühi saar võib ju omaette ilus ja igatusväärnegi olla. Nendele, kes suudavad üksipäini luua. Kahjuks on neid õnnelikke veel vähevõitu ja kogukonnad ikka endiselt elulised.
Reet Kokovkin (pildil) Hiiu maavalitsusest andis teada, kuidas Hiiumaa ja Saaremaa Läänemere suuremate saartega koostööd teevad (B7). Praegu on Hiiumaa B7 juhtivsaar, kus korraldatakse sel aastal mitu kõrgetasemelist konverentsi (esimene toimub juba aprilli lõpus Euroopa teemadel). Kõrvu jäi rahvusvahelise saarte teadusnõukogu Insula olemasolu, mis teeb koostööd UNESCOga ja kus küpsevad turismi, keskkonna, hariduse jms projektid.
Lüpsiku lugu
Helgi Põllo (pildil) Hiiumaa muuseumist rääkiski mõnusalt talupojakultuurist ja ühe vana puulüpsiku sümboolsusest. Jutt hargnes ühe mullu annetatud lüpsiku kaanele lõigatud aastaarvust 1510, millest on ajaloolastele saamas paras komistuskivi: see võiks olla Eesti vanim puuese, aga häda on selles, et keegi ei suuda uskuda ega julge vastata. Samas võiks Hiiumaa ja kogu Eesti olla talupojakultuuri aardelaegas, kust omakultuuri jätkuvalt välja tuleb. Sest lisaks lüpsikule sai muuseum ka pütikaane, millel oli aastaarvuks 1607. Helgi Põllo küsis, kas nüüd on tegu juba kahe petisega. Hiidlane pidas puust üldiselt lugu: sellest on aegade jooksul tehtud pesumasinaid, vähevankreid, mitme inimese kiiktoole, isegi Eesti esimene ja ainuke naftapuurtorn Vaemla väljadele, miks ei pidanud siis nad sellele ka mõnikord kirjutama. Pussnuga kuulus hiiu naise igapäevase rõiva juurde, sest mehed olid tihti ära ja naised pidid eluraskustega ise toime tulema.
Lääne-Euroopa tsivilisatsioon saanud alguse saarelt
Kirjanik Tõnu Õnnepalu (pildil), kes on praegu ka TÜ vabade kunstide professor, tunnistas, et tema saarelisus sai alguse Tartust. Bioloogiat õppides viis loopealsete huvi Vilsandile, Hiiumaa tuli Saaremaa järel ja oh avastust – see oli hoopis teine maa! Õnnepalu kirjeldas oma esimest suurt vaikuseelamust Tihu järve ääres ning esmakordselt olevat tänavu talvel vaikus ka Kõpusse saabunud, sest … meri on jäätunud. Kirjamees arutles, et kogu Lääne-Euroopa tsivilisatsioon saanud alguse saarelt – Kreetalt ning et kodu- ja kauguseigatsus on saarte inimestele nii tavaline, need on nagu ühe puu kaks haru.
Kui puisniite enam ei ole ja süvasadamat veel ei ole
Publik jälgis Kuressaare linnaarhitekti Lilian Hansari näidatud kauneid linnavaateid ja sai maha rahustatud, et Kuressaare lossi juures olev muinsuskaitseala ei luba sealset merekallast täis ehitada. Tõnu Talvi Viidumäe looduskaitsealalt iseloomustas saarlase kahtlusi, kui puisniite enam ei ole ja süvasadamat veel ei ole. Saarlased on kanged ja jonnakad, arengule avatud ja pealehakkajad, teisalt üllatavalt algupära ja traditsioone hoidev. Teivi arvates saab Euroopast edaspidi suuri toetusi traditsioonilise eluviisi säilitamise tarbeks. Saarlane on aga umbusklik: kas valida traditsiooniline tee, mis nõuab visadust ja vaeva ega anna midagi enamat tagasi kui esiisadele, või minna kaasa kiire ja riskantsega, sellega, mis esiisad merereisidele viis? Ahvenamaa näitab konservatiivsemat teed, majanduslikku iseseisvust ja eneseteadvust. Mandriga ühendatud Ölandis käib kiire elu ja intensiivne suhtlemine, tehakse suuri panuseid looduse taastamisse ja hoidmisse, samas on seal palju … suvilaid, mis eneseteadvust ja iseseisvust ei loo.
Kas kodukant on seda väärt, et muutuda tuulte tallermaaks
Meretagused ettekanded raamatukogu konverentsisaalis veensid kuulajat, et ka ülikooli uurimused kannaksid kiiremini vilja, kui siduda neid tihedamalt kodukandiga. Kas kodukant on ikka seda väärt, et muutuda tuulte tallermaaks, või leiame saarlaste-hiidlaste-muhulastena endis jõudu seista vastu mammona-ahvatlustele ja valida näiteks kolmas tee: kuulata kõigepealt iseennast. (Iseenda kuulamine, kui meie kiirustav inimene seda endale lubaks, annaks ilmselt parima tulemuse.)
Nii suunas vähemalt Toomas Kokovkini (pildil) fotonäitus "Suundumused" vaatama iseendasse, neisse hetkedesse, kui tunned iseennast väga erilise ja samas ehedalt iseendana. Ülikooli ajaloomuuseumisse ma küll veel ei jõudnud, kuid sealgi peaks olema hiiumaist hõngu Liia Lüdig-Algvere maalide ja muuseumist pärit esemete näol. Kuressaare muusikakooli õpetaja Tiit Pauluse kitarrihelid kõrvus, maitsesime õhtuhakul kohvikus hiiu- ja saaremaiseid suupisteid ja jagasime mõnusat meeleolu. Võibolla just hea tuju ongi see, mis elus edasi viib.
Anu Pallas on Hiiu Lehe asutaja, praegu töötab ta Tartu Ülikoolis
Anu Pallas, ajakirjanik Hiiu Leht 13-03-2003
Jääteede kasutamine sõltub veetaseme langusest
Paari viimase päeva sula ja vihmasajud on lõpetanud liiklemise Eesti jääteedel, kuigi veel eile võtsid mõned üljamad maasturiomanikud riskantse teekonna ette.
Veel üleeile käis mandri ja Hiiumaa jääteed mööda üle 75 autot, eile vaid kaheksa maasturit. "Ega me ei saa kedagi keelata, kui vägisi tahetakse suletud jääteele minna. Mõned helistasid meile, et on õnnelikult üle saanud, kuid tulevad praamiga tagasi. Ju see sõit neid ikka niipalju ehmatas," ütles Hiiumaa teemeister Raivo Kibuspuu.
Kibuspuu sõnade kohaselt on ta 70-protsendise tõenäosusega veendunud, et mandri ja Hiiumaa vahelise jäätee sõiduautodega ületamine on selleks talveks lõppenud.
Soela-Tärkma jäätee hooldaja, OÜ Hiiu Teed meister Väino Tuulik nii resoluutne ei olnud, lootes järgmisel nädalal jäätee veel avada. Veelgi optimistlikum oli eile Kuivastu-Virtsu jäätee hooldaja, AS-i Level juhataja Toomas Matt, prognoosides juba nädalavahetuseks taas autodega liiklemist üle Suure väina.
"Ilmaprognoosi järgi keerab tuul põhja ja ilm läheb külmemaks, kui veetase ka alla läheb, võib juhtuda, et saame nädalavahetusel jäätee üle Suure väina uuesti avada," uskus Toomas Matt. Jää paksus Suures väinas on keskmiselt 50 sentimeetri ringis.
Soela väina jäätee hooldajad ootavad nädalavahetuse külma ja põhjatuult, mis vett väinas vähemaks viiks. Eile oli sellel jääteel vähem vett peal kui üleeile ja ka seda trassi kasutasid eile mõned uljamad sõitjad.
Kui Virtsu- Kuivastu jäätee taas avatakse, saab sõiduautodega raha maksmata üle sõita. "Meie kokkulepe maksmise suhtes on Keskerakonnaga endiselt jõus ja nemad lubasid niikaua maksta, kui on võimalik jääteed kasutada," rääkis Matt.
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 13-03-2003
Virtsu jäätee sulgemine tõi lisaliiklust Hiiumaale
Jääteed veel vähemalt nädalaks, kui...
Kui tuul vett ei tõsta ning öösel ikka külma teeb, siis saab jäätee veel nädalakese lahti hoida, ütles teemeister Raivo Kibuspuu eile pärastlõunal. "See on aga kõik kui, kui, kui..."
Mandri jääteel tegi terav kevadpäike servad pemeks. "Trass on aga korralik," kinnitas jääteed valvav Üllar Koppel.
Reedel sõitis mandri jäätrassil 345, laupäeval 249 ning pühapäeval 531 autot. Seda on küll vähem, kui veebruari keskel, kuid siiski on liiklus teemeistri sõmul üllatavalt tihe.
"Nii kui Virtsu jäätee kinni pandi, tuli meie trassile autosid kohe juurde," teadis ühte põhjust Saaremaa jäätrassi meister Heiti Kuik. Pühapäeval ületas Saaremaa jääteed 112 autot. See on umbes sama palju kui veebruari keskmisel päeval.
Saaremaa trassil on mõlemad kaldad juba üpris vesised. Maastureil pole trassi ületamisel siiski mingeid takistusi. "Sõiduautoga ma ise küll enam meie jääteele ei läheks," soovitas Kuik.
Nii nagu mandri trass, on ka Saaremaa jäätee keskelt tulev ja korralik. Üks 30 sentimeetri laiune pragu trassil on, kuid sellel on peal sild ning koht ise on korralikult märgistatud.
Kuik teadis, et pikaajaline ilmaennustus lubas reedeks 16 kraadi külma. "Kui vahepealsed soojad päevad trassi ära ei sulata, pikendaks selline pakane jäätee iga küll," rääkis Heiti Kuik.
Ka Raivo Kibuspuu loodab, et öösel külmetab vähemalt sama palju kui päeval sulatada jõuab.
Teemeister Raivo Kibuspuu (vasakul) oli
pühapäeva õhtul heas tujus — suurepärane päikesepaisteline
ilm polnud jääteele liiga teinud. Urmas Lauri
Urmas Lauri Hiiu Leht 17-03-2003
Saaremaa jäätrassid suletud
Sulavee ja rabeda jää tõttu suleti teisipäeva pärastlõunal jäätee mandri ja Muhu vahel.
Saaremaa-Hiiumaa jäätee suleti samuti teisipäeval, kuna paiguti 15 sentimeetri paksune jääkiht ei vasta ohutusnõuetele, teatas maanteeinfokeskus.
Avatud on veel Rohuküla-Vormsi ja Rohuküla-Heltermaa jäätrassid.
Mandri jäätrassi valvur tel 052 47 584
HL Hiiu Leht 18-03-2003
Mandri jäätee on veel avatud
Kolmapäeva hommikul oli Hiiumaa ja
mandri vaheline jäätee avatud.
Jäätrassi sõidetavus on valdavalt suurepärane, täbar
on vaid paarisaja– meetrine lõik Hiiumaa–poolsel pealesõidul Sarvel.
Jäätee meistrid on mandri–poolset trassi praeguseks nihutanud
üle Kuivarahu, mahasõit on nagu ikka
Rohuküla sadamas. "Leidsime sellise koha, kus sügav
meri tuleb peaaegu kaldani välja," rääkis teemeister
Raivo Kibuspuu kolmapäeva hommikul. Kuivarahu variant oli
teemeistril teada juba jäätrassi rajamise
aegu. "Hoidsime seda varianti niiöelda viimaseks,"
lausus Kibuspuu.
Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäärtass on suletud.
"Seal on tugev hoovus, mis on jää kohati juba liiga
õhukeseks sulatanud," põhjendas teemeister
Saaremaa jäätee sulgemist.
Mandri jäätrassi kohta saab teavet tel 052 475 84.
Urmas Lauri Hiiu Leht 19-03-2003
Jäätrassid suletud
Sulavee ja rabeda jää tõttu suleti eile pärastlõunal
jäätee mandri ja Muhu vahel. Juba hommikul suleti
Saaremaa-Hiiumaa jäätee, kuna paiguti 15 sentimeetri
paksune jääkiht ei vasta ohutusnõuetele.
Avatud on veel Rohuküla-Vormsi ja Rohuküla-Heltermaa jäätrassid.
